Oma eelmises postituses paotasime saladuseloori, kuidas me oma ettevõtmisele just Kratiku nime leidsime (ning miks me pole hoopis Pläta-pots või Pahantuus).
Nüüd heidame aga pilgu oma nime tähendusele – ÕSist otsides kratik ühtegi vastet ei anna, seega tuleb lihtsalt alljärgnevat juttu uskuda 😉
Kratik on väike uudishimulik tegelane, kes alles õpib ümbritsevat maailma tundma ning avastab igapäevaselt palju uut.
“Kuidas see töötab?”
“Mis häält see teeb?”
“Kas see läheb maha kukkudes katki?”
“Mis siis juhtub, kui seda kahvliga torkan?”
“Miks see just sellist värvi on?”
“Kas mul õnnestub see ühest kõrvast sisse panna ja teisest välja tõmmata?”
“Kas seda saab süüa?”
…Kratiku peas keerlevad pidevalt kõiksugused rohkem ja vähem filosoofilised küsimused, milledele nad püüavad agaralt vastuseid leida – kord ise katsetades, kord vanematelt küsides.
Tänu väikeste maailmaavastajate kustumatule uudishimule õpivad nad niivõrd kiiresti ning saavad iga päevaga ümberringi toimuvast üha paremini aru.
Kratiku omapäi avastusretkele saatmine on küll kahtlemata õpetlik tegu, ent kipub paraku pahatihti lõppema kas mõne katkise eseme, seinale poetatud vildikajoonistuse või kurvemal juhul “ai-ai-ai” ning katkise sõrme-varba-pea-käe-jalaga…
Just niisugustest vahvatest tegelastest on inspireeritud ka meie nimi ning iseloom.