2022. aastal külastati Eestis muuseumeid 2,7 miljonit korda ning ligi veerandi külastustest moodustasid välisturistid. Keskmiselt käis eestlane seega muuseumis rohkem kui ühe ja vähem kui kaks korda – ehk et ühe korra käis terve muuseumi põhjalikult läbi ja teisel korral käis ainult muuseumipoes nätsu ostmas ning piilus seejuures üle ukse korraks saali ka.
Võin uhkusega kinnitada, et meie oleme selles statistikas tugevasti üle keskmise – nimelt oleme me suured muuseumide sõbrad. Seega võtsime väga suure naeratusega vastu uudise aprillis lansseeritud Muuseumikaardist – 59 € maksvast piletist, millega saab aasta jooksul käia rohkem kui sajas muuseumis lõpmata arv kordi.
Euroopa riikide hulgas on just Eestis 100 000 elaniku kohta kõige rohkem muuseumeid ning ehkki meie 170 muuseumi hulgas on üksjagu ka neid, kus kätt taskust välja võtma hakates kõlab juba range “silmadega vaadatakse,” siis üha rohkem pannakse rõhku ka kõiksugustele käed-külge eksponaatidele.
Tean juba ette, et meile tasub Muuseumikaart end igal juhul ära – kasvõi seetõttu, et see motiveerib veel rohkem mööda Eestit ringi sõitma ja muuseumides käima. Ühtlasi on nüüd lihtsam teha lühemaid avastuskäike, mil muidu napiks jääva külastusaja tõttu piletit ei raatsinud osta.
Kuna räägin Muuseumikaardist nii suure õhinaga, siis mainin igaks juhuks, et mul puudub sellega muu seos, kui et olen tõesti suur fänn – kui oleksin sotsiaalmeedias popim, oleks vist paslik tähistada postitus märgisega #notsponsored.