Salmi tegin väikese,

sõnu on mul vähe,

panin sinna päikese,

kuu ja taevatähed.

Lumehelves, kas sa tahad

olla lumemesilane?

Langed, liugled taevast alla,

õhu sumisema paned?

Langed, liugled taevast alla,

ise laulad summ-summ-summ.

Sinu lauludest jääb õhku

tasakesi jõululumm.

Jõulurõõm on punajalgne,

jõulurõõm on sajajalgne, 

igaühe juures käib,

tipib maja õnne täis.

Et soojust õhkuks küünaldest

ja vastu säraks silmadest,

et rõõmu tooks aasta uus

ja täituks iga unistus.

Olgugi talveöö pime –

täna ta helendab.

Südames süttinud ime

silmades sädeleb.

Lumi katab puid ja hoove, 

tähed on kui hõbe,

südamlikke õnnesoove

saadan sulle, sõber!

Siis kui õled tuppa toodi,

olid jõulud vanamoodi.

Söödi sülti, joodi kalja,

tehti vahvat jõulunalja.

Jõulusokud tantsu lõid,

röömsa tuju tuppa tõid.

Metsa süles tuul ei tuiska

helbeid vaikselt alla puistab.

Kuused saavad valged kuued,

kännud pähe mütsid uued.

Sisin, sasin, sosin,

mul on taskus rosin,

sisin, sasin, sosin,

seda vaikselt nosin.

Sisin, sasin, sosin,

otsa sai mu rosin,

sisin, sasin, sosin,

mida ma nüüd nosin?

Too mul armas päkapikk

rosinaid – neid terve tosin!

Käbi-käbi-käbi,

mu luuletus on läbi.